Gákti álo ja buohkaid várás

Eanáš Unjárgga ássit leat sápmelaččat, ja dat oidno ja gullo. Dadjat juo buohkat gárvodit gávttiin ja hállet sámegiela beaivválaččat.

Nils Roska (r. 1921) muitala: «Mu vuosttaš 16 jagi lean eallan gávttiin. Go vázzen skuvlla, de lei gákti juohke beaivve. Árgabeaivvi lei hálbbibui gákti. Sotnabeaivvi lei eará, divrasat gákti. Juohke buvddas lei láđđe. Gákkis lei dakkár badjegákti, olggobeal gákti. Olbmot čulde dahje njuiko vuoddagiid ja boahkániid ieža. Árgabeaivuoddagat ja -boahkánat eai lean seamma go sotnabeaivuoddagat ja boahkánat. Árgabeaivvi lei eará, eanet eaŋkil. Sotnabeaivvi lei čuoldan, hervejuvvon čáppa minstariiguin.»

Sámi kultuvra lei ráđđejeaddji nu ahte maiddái sii geat fárrejedje gildii fátmmastuvvojedje. Muhtun muitalus sáhttá dán govvedit, dás muitala Fredrik Bekkala bajásšaddanáiggistis Stuorravuonas 1920-logus:

«Riegádin Stuorravuonas 1910:s. Mu ruovttugiella lei suomagiella, muhto muđui gilis hálle sámegiela. Danin ohppen viehka fargga sámegiela, dan botta go dárogiella guhkká bázii vierisgiellan. Skuvllas ledje eatnasat gávttehassan. Muhtun áiggi ledjen mun áidna guhte in geavahan gávtti. Jáhkán gal earát atne mu amasin go mus ii lean gákti. Muhto de eadni goaruhii munnje gávtti, ja dalle šadden dego eará mánát ge.»

Fredrik Bekkala Stuorravuonas. Govven:

Bekkalai lei gákti kultuvrralaš symbolan mii lei olahanmuttus, vai son maid suttai jovkui. Son oahpai maiddái sámegiela, vai beasai gulahallat olbmuiguin. Muhto ii son dattetge ovdanbuvtte ahte livččii identiteahta molson suopmelaččas sápmelažžan. Gákti lei dábálamos bivttas maid buohkat gilis geavahedje. Danin dat ii čájehan čearddalašvuođa, dat čájehii baicce ráđđejeaddji kultuvrra. Go Bekkala cokkai gávtti, de heivehii iežas ráđđejeaddji kultuvrii. Máŋgga suomagielat bearrašat muitalit álbmotlohkamiin ahte sii leat molson giela ja leat álgán sámegiela geavahit maiddái ruovttogiellan. Dát lei vuohki mo ásaiduvvat gildii mas sámegiella lei ráđđejeaddji giellan.

Anna Trane (r. 1924), gii šattai bajás sámi bearrašis, muitala: «Mii vácciimet gávttiin, maiddái skuvllas, eai han mis lean kåpat ja dakkárat, dušše gávttit ja čázehat. Mii osttiimet ullotiŋgga buvddas. Eai lean buohkain seammá, liidnegávttit geavahedje geasset.» Maiddái dáža ámmátolbmot nu mo báhpat, gávpejasat, fylkkamánni ja eará eiseválddiid ámmátolbmot gárvodedje sámi biktasiin. Dát veadjá leat addán eanet árvvu sámi biktasiidda.

1 Intervju 7.3.2019.

2 Fredrik Bekkala. «Nå kunne også vi i Karlebotn rette ryggen». Varanger årbok 1987, s. 102.

3 Anton Hoëm. Fra noaidiens verden til forskerens. Misjon, kunnskap og modernisering i sameland 1715-2007. Institutt for sammenlignende kulturforsking. Novus forlag 2007, s. 414.

4 Jorunn Jernsletten. Tradisjonelle produkter av sau i Unjárga/Nesseby. Varanger samiske museums skrifter Čállosat nr. 8, 2014 s. 65

5 Øystein Nilsen og Thorbjørn Bjørkli. «Samisk koftebruk i Unjárga/Nesseby på 1900-tallet». Varanger årbok 1998.

G.b.: Grethe Maja doalla heastta «Prino», Ellen Anna Henriksen, Else Johansen čohkká vovnnas.

Dáža árgabeaibiktasat ja sámi čikŋabiktasat

1930-logus álget olbmot dađistaga dáža biktasiid geavahit. Lea buolvamolsun, mas boares buolva ain geavaha gávtti sihke árgabeaivve ja allabasiin, dan botta go nuorat buolvvat álget dáža biktasiid geavahit árgabeaibivttasin. Muhtumat jotket ain geavaheames gávtti sotnabeaibivttasin.

Jon Ole Nilsen (1914-1998) lei dovddus ja čálli olmmoš Unjárggas, lei risttalaš čállosa Nuorttanaste váldodoaimmaheaddji. Jon Ole Nilsen čállá beaivegirjjistis 3.11.1936:

«Biktasat álget nuppástuvvat ovddit čuohtejagi ektui. Dalle atne bádjagávttiid ja buvssaid iešguđetlágán ivnniin, dál leat sotnabeaigávttit dušše čáhppes láđđis ja čiŋahuvvon sámi ivnniiguin, ruoksadiin ja fiskadiin. Moadde jagi dás ovdal atne sámenuorat gávtti sotnabeivviid, muhto dál leat fáhkka jávkan. Dál atnet nuorat eanáš dongerijáhkaid ja busiriid sotnabeivviid ... Mus ii leat leamašan gákti badjelis eambbo go guktii dán jagi. Sihke nuorat ja boarraset olbmot leat álgan atnit dáččabiktasiid dan sadjái go sámebiktasiid».

Tude Iversen (r.1930) muitala: «Mu boarrásamos vieljat atne gávtte bargobivttasin. Go ledjen uhcci, de lei mus gákti. Ii mu mielas lean juste bargobivttas gal. Dus lei diet holbi, álo bázii jiekŋa das. Endalii go mánnán duhkorattai muohttagis».

1 Jane Juuso, Marie Birgitte Utse, Liv Nilsen og Magnhild Mathisen. Unjárgga gákti. Varangerbotn: Isak Saba guovvdáš 2005, s. 12.

2 Jernsletten 2014, Tradisjonelle produkter av sau i Unjárga/Nesseby s. 65.

Soahteáigi, boaldin ja eváhkku

Soahti dahká, nu mo eará oktavuođain ge, hui čielga earu. Sii geat leat boarrásat go 80 jagi, leat bajásšaddan dorkkain, fiehtarbuvssaiguin ja gávttiin árgabeaibivttasin, muhto soađi maŋŋá gorro biktasiid dáža minstariid mielde.

Soađi áigge lei váttis fáhtet eaŋgalas láđđi, mii gehččojuvvui čábbámus gáktetiŋgan. Ovdal soađi láđđi lei vuovdimassii juohke báikkálaš gávpeolbmá luhtte vuotnaguovllus. Šattai váttis háhkat eará tiŋggaid maid. Šattai dábálažžan ođđasit geavahit boares gávttiid, sáhtte ovdamearkka dáin goarrut buvssaid mánáide. Ingrid Iversen (r. 1941): «Lean bajásšaddan soađi áigge, ja dalle eai suitán gávtti, go lei váttis ja divrras láđđi háhkat. Eatni ja áhčis ledje sotnabeaigávttit. Ieš ledjen 16 jagi ovdal go eadni munnje goaruhii gávtti.»

Familien Kolpus utenfor gammen sin i Bunes rundt 1945. Nils Andreas og kona Ellen Bigga med hvert sitt barn på armen. Nabo Signe Nilsen er på besøk. Vi ser skyggen av fotografen John Ole Nilsen.

Go bággoeváhkkogohččun bođii golggotmánu 1944, de lei vuosttaš diehtu eiseválddiin ahte sápmelaččat eai adnojuvvon bargoveahkan, ja danin eai galgan evakuerejuvvot. Sápmelašvuođa mearka lei gákti. Danin muhtumat luoikkahedje gávttiid, vai eai evakuerejuvvo. Dát diehtu rievdaduvvui maŋŋelaš, muhto dalle ledje juo duiskalaččat guođđán Várjjatguovllu, rasttildan Deanušalddi ja bávkkehan dan. Deanu nuorttabealde ledje duiskalaččat hoahpu siste, go dihte ahte ruoššalaččat ledje sin maŋis. Buot duiska soalddáhat Várjjatnjárggas fertejedje Vuonnabađa bokte johtit vai oarjjás beassat, ja balle ahte ruoššalaččat galge hehttet sin. Muhto go ledje Deanu rasttildan, de dovde oadjebasat, ja doppe álge dárkilabbot bággoevakueret olbmuid.

Várra dát čilge manne dušše birrasii 1/3 Unjárgga ássiin evakuerejuvvojedje. Eatnasat, birrasii 800 olbmo, ledje juo báhtaran gilis gođiide ja gaskaboddasaš ássansajiide meahcis. Dát dagahii ahte dakkaviđe go gulle Deanušalddi bávkkeheami 6.11.1944, de ledje viehka oadjebasat ahte soahti lei nohkan. Sii máhcce fas gillái čorgegoahtit duiskalaččaid hearjidemiid maŋis. Duiskalaččaid gohččun lei buot huksehusaid boaldit, muhto go sii ledje nu hoahpu siste, de ledje báhcán moanat dálut. Lei muđui báhcán unnán, eai olbmuin lean áktánas birgemuš. Muhto dakkár iešbirgejupmi nu mo guolásteapmi, oapmedoallu, boazodoallu, bivdu ja meahcceresurssaid ávkkástallan gal lei, ja danin birgejedje olbmot liikká.

1 Jernsletten 2014, Tradisjonelle produkter av sau i Unjárga/Nesseby s. 19.

2 Intervju 27.3.2019.

3 Mari-Ann Nilsen. «Helga Maardalen ved Nesseby tuberkulosehjem talte tyskerne midt imot». Varanger årbok 2020, s. 433.

Čikŋagávttit ja árgabeaisámegiella

Maŋimuš álbmotlohkan mas čearddalašvuohta ja giella registrerejuvvui, lei 1950:s. Dalle ledje sápmelaččat čielga eanetlogus Unjárggas.

Unjárgga skuvlla govain 1947/48 oaidná ahte ii oktage mánáin leat gákti badjelis. Dán áiggi govain oaidná čielgasit ahte gákti ii leat šat dábálamos árgabeaibivttas. Govain erenoamáš dilálašvuođain, go olbmot leat čiŋadan, de oidnojit ain muhtun gávttehasat. Skuvlašilljogovas mii lea govvejuvvon 1948:s ii oidno ii oktage gávttehas, muhto buohkain leat nuvttohat vuoddagiiguin. Dan ahte ieža sáhtte goarrut gápmagiid báikkálaš náhkis jogo njuorjjus, gusas, sávzzas dahje bohccos lei oassečilgehus go ledje birgen beantá bures sihke soađi áigge ja dan maŋŋá ge. Go buohtastahttá govaiguin mat leat govvejuvvon ovdal soađi, de lea čielga erohus. Muhto manne lea nu šaddan?

Lea álki jáhkkit ahte garra dáruiduhttinpolitihkka, man mielde eai beassan oastit eatnama jus ii lean dárogiella árgabeaigiellan, ja dan ahte oahpahus galggai čađahuvvot aivve dárogillii vaikko vel mánát eai ádden go sámegiela go skuvlii álge, leat sivat. Muhto dat, geaid lean jearahallan, muitalit ahte eanáš bearrašiin lei aŋkke sámegiella ruovttogiellan, ja dan dieđu nanne 1950 álbmotlohkan. Oarje-norgalaš oahpaheaddji, govvejeaddji dás, muitala ahte fertii váldit oahppi dulkan, vaikko lei lobiheapme. Nieida lei leamaš eváhkus 1944 čavčča, ja son lei danin oahppan dárogiela ovdal go máhcai Unjárgii.

Unjárgga skuvla boddu 1948. G.b.: Maggi Teigen, Tormod Noste, Birgit Marie Nilsen, Klara Mosesen, Bergitte Hjelper, Inga Stina, Anna Siri, amas, Ruth Teigen, Martha Dikkanen, Randi Utse, amas. Sparkkain: Laila Noste. Oahpaheaddjit: Hjørdis Nilssen ja Dreng Skomedal. Govven: Halgrim Ulsaker (oahpaheaddji Unjárggas 1947-49).

Liv Nilsen (r. 1949): «Mus gal lei gákti go ledjen uhcci. Dat lei boares áhkuin ja sámenieiddain. Mu máttaráhku in leat goassege oaidnán eará go gávttis. Ledjen 10 jagi go jámii 1959:s.» Bertil Berg (r. 1957): «In leat ieš bajásšaddan gávttiin. Boares olbmot atne gávttiid beaivválaččat, eará olbmot dušše girkostallamin.» Marie Roska (r. 1939): «Ledjen konfirmánta 1954:s. Gákti ii lean dalle nu bivnnut, mii háliideimmet baicce kåpe. Ledje dušše boares olbmot geat gávtti atne.» Muhtumat, nu mo Henda Mathisen, geavahedje gávtti bargobivttasin maiddái soađi maŋŋá.

Orru nu ahte sivva manne eatnasat Unjárggas eai šat geavahan gávtti árgabeaibivttasin, lea danin go gávdnojedje eará árgabeaibiktasat. Sotnabeivviid ja eará deaivvademiide sáhtte gávtti coggat, muhto govain oaidnit ahte eai buohkat oamastan gávtti dalle. Čilgehusa maid olbmot leat munnje ovdanbuktán, lea ahte lei váttis fidnet doarvái buorre ávdnasa soađi maŋŋá. Ávnnas galggašii miellasamos leat eaŋgals láđđi, ja dan ii lean álki skáhppot. Jus ii sáhttán čikŋagávtti goarrut, de ii oba gorron gávtti. Dan dihte ledje dušše sii, geaid gávttit dohkkehedje sotnabeaibivttasin, geat geavahedje gávttiid.

Nappo ii leat vealtemeahttun dáruiduhttima geažil unnán gávttehasat ođđasishuksenáigegovain, vaikko nu livččii álki jáhkkit. Dárogieldeaddu ii vealtameahttun mielddisbuktán ahte olbmot heite geavaheames gávtti ruovttus Unjárggas. Muhto máŋggas muitalit ahte badjelgehččojuvvo jus gávttehassan manne dáža riddoservodagaide.

1 Folketellingen 1950: https://www.ssb.no/a/histstat/nos/nos_xi_236.pdf

2 Halgrim Ulsaker. «Med hurtigruta til Finnmark». Varanger årbok 1999, s. 184.

3 Jernsletten 2014. Tradisjonelle produkter av sau i Unjárga/Nesseby, s. 65

4 Jernsletten 2014. Tradisjonelle produkter av sau i Unjárga/Nesseby, s. 66.

5 Intervju 7.3.2019.

Dáruiduhttinpolitihkka sápmelaččaid vuostá 1851-1959

Dáruiduhttin lei almmolaš assimilerenpolitihkka maid Norgga stáhta čuovui 1851 rájes 1959 rádjái, ja dán váikkuhusaid vásihit mii ain otná dán beaivvi. 1851:s vuođđudii Stuorradiggi Finnefondet. Dán foanddas máksojuvvui earret eará bálkálasáhusa daidda oahpaheaddjiide geat ledje erenoamáš beaktilis dáruiduhttit. Easká go Samekomitea (Sámelávdegoddi) attii čilgehusas 1959:s, maid Stuorradiggi mearridii 1963:s, heaittihuvvui dáruiduhttinpolitihkka almmolaččat.

Dáruiduhttinpolitihkka lei vuođđuduvvon guokte ideologalaš jurdaga alde. Nubbi ideologiija lei sosiáladarwinisma, man mielde sámi álbmot lei primitiiva álbmot geat elle vuolit dásis eai ge nákcen iežaset loktet bajit, siviliserejuvvon dássái. Danin dárbbašedje veahki loktet iežaset diehtemeahttunvuođas eret, ja dan dahke jus ohppe dárogiela ja dáža kultuvrra. Nubbi ideologiija lei Norgga našuvnna huksen. Dát eaktudii ahte Norga lei našuvdna mas ásse dušše dážat. Dát šattai eandalii dehálažžan Norgga-Ruoŧa uniuvnna heaittiheami olis 1905:s. Lágat nu mo Eananvuovdinláhka, mii bođii fápmui 1902:s, čájehii dan. Buohkat geat galge beassat eatnama oastit, fertejedje geavahit dárogiela árgabeaigiellan.

G.b: Per M. Klemetsen ja Per Fokstad. 1971. Sámi višuneara oahpaheaddji Deanus, Per Fokstad, evttohii juo 1947 ahte sámegielat mánát galge álgit skuvlavázzin sámegillii, ja dađistaga oahppat dárogiela. Son lei maiddái miellahtu Sámelávdegottis, mii 1959:s evttohii nannet sámegiela skuvllas.

Skuvllain lei eandalii Wexelsenplakáhtta mii buvttii váttisvuođaid sámegielat mánáide. Girkoministtar Wexelsen sáddii 1898:s instruvssa mas aiddostahtii vel garrasat go ovdal ahte «Skolens Undervisning foregaar i det norske Sprog. Det lappiske eller kvænske Sprog bruges kun som Hjælpemiddel til at forklare, hvad der er uforstaaeligt for Børnene». Dan sajis ahte čilget mánáide dárogielsániid sámegillii, de galggai oahpaheaddji geavahit čájehanmetoda. Oahpaheaddji galggai jogo čujuhit, áđđestallat, távvalii sárgut dahje eará vugiiguin čájehit mánáide man birra lei sáhka. Dát dávjá moivii eanet go čilgii, ja boađus lei hihtásat dárogieloahpahusa dan ektui go metoda mas besse dárogiel sániid čilget sámegiel sániiguin.

Wexelsenplakáhta § 4, mii geatnegahtii oahpaheaddjiid gozihit ahte sámegiella ii geavahuvvui «i videre udstrækning, end forholdene gjøre uomgjængelig fornødent», dulkojuvvui máŋgga skuvlabiirriin nu, ahte oahppit eai galgan beassat ruovttugielaset hállat astoáiggis ge. Instruksa virggálaččat biddjojuvvui eret go bođii ođđa Skuvlalahka 1959:s. Ain muhtun gielddaid skuvlastivrrat jotke instrueret sámi guovlluid oahpaheaddjiid gozihit ahte oahppit eai sámástan bottuin dahje astoáiggis internáhtas gitta dassážii go Stuorradiggi meannudii Sámelávdegotti čilgehusa 1963:s.

Ja vaikko vel instruksa lei almmolaččat biddjojuvvon eret, de ain ráđđii oaidnu ahte sámegiela ii berret geavahit skuvlaoahpahusas, ii veahkkegiellan ge. Vaikko vel dáruiduhttima nálleideologalaš vuođđu massii legitimitehta nubbi máilmmisoađi maŋŋá, de lei ain dábálaš oaidnu ahte sápmelaččat eai sáhttán váldit oasi ođđasishuksenáiggi sosiála ja ekonomalaš ovdánahttimis jus eai bidjan eret gielaset ja kultuvrraset. Sii fertejedje ollásit searvat dáža eanetlogukultuvrii.

Guottuid rievdadit ádjána. Go 60 jagi sámegiella lei leamaš gielddus giellan skuvllas, de eatnašat eai máhttán lohkat dahje čállit sámegiela, vaikko sis livčče ge sámegiella ruovttogiellan. Ii lean danin dađe eanet vuođđu man alde hukset go galggai dáid guottuid geahččalit jávkadit. Guokte buolvva áigge ledje áidna sámegiel čállosat leamaš Biibal, sálbmagirji ja risttalaš áigečála Nuorttanaste. Danin váilo sámegielčálli oahpaheaddjit.

1 Regnor Jernsletten. «Samisk organisasjonsarbeid». Samisk kunst- og kulturhistorie . Red. Frode Tveterås, Trude Arntsen og Regnor Jernsletten. Tromsø: Vett & Viten 2002.

2 Lov om Afhændelse af Statens Jord og Grund i Finnmarkens Amts Landdistrict av 22. mai 1902 nr. 7 – Jordsalgsloven av 1902. § 1 bokstav c: «Afhændelse maa kun ske til norske Statsborgere og under særlig Hensyn til at fremme Bosættelsen af en for Distriktet, dets Opdyrkning og øvrige Nyttiggjørelse skikket Befolkning, som kan tale, læse og skrive det norske Sprog og benytter det til daglig Brug.»

3 Regnor Jernsletten. Samebevegelsen i Norge. Idé og strategi 1900 – 1940. Hovedfagsoppgave historie. Universitetet i Tromsø 1986, s. 88.

4 Henry Minde. «Fornorskinga av samene – hvorfor, hvordan og hvilke følger?» Sámi skuvlahistorjá. Samisk skolehistorie nr. 1. Davvi Girji, 2005.

Persovnnalaš vásáhusat dárogieloahpahusain

Unjárgalaččat leat vásihan dáruiduhttima iešguđetge láhkai, ja iešguđetge bearrašat leat dan gieđahallan iešguđetge láhkai. Muhtumat vigge dušše dárostit ruovttus, veahkehan dihte mánáid suddet stuorraservodahkii. Earát ges oaivvildedje ahte skuvllain lei ovddasvástádus dárogieloahpahusas, ja ahte bearaš sáhtii joatkagis geavahit sámegiela ruovttogiellan. Nils Einar Mathisen (r. 1937): «Don oainnát ahte min mánát hállet dárogiela. Lei han nu ahte mii eat máhttán dárogiela go skuvlii álggiimet. Ja de galggaimet ordnet veaháš álkibun dili mánáide, ja de hálaimet dárogiela singuin. Nie dat lei dáruiduhttináigi. Lean gáhtan maŋŋá ... ahte barggaime boastut mánáideame vuostá».

Nils Einar Mathisen, 6.2.2020. Govven: Bjarne Riesto

Ingrid Iversen (r. 1941): «Lei várra veaháš čeavláivuohta maiddái. Muhtumat lávejedje dadjat: Maid don dainna sámegielain? Dát han lei politihkka soađi maŋŋá, ahte sii geat náitaledje ja ožžo mánáid vigge dárogiela hállat. Muhtun oahpaheaddji jearai mis: Manne ehpet hála dušše sámegiela ruovttus? Lea skuvla mii galgá mánáide dárogiela oahpahit. Muhto máŋgga váhnemiin ledje fuones vásáhusat, ja sii eai háliidan ahte sin mánát galge giksašuvvat nu mo sii ledje giksašuvvan dalle go ieža ledje mánát geat eai máhttán dárogiela go skuvlii álge.»

Kjell Trane (r. 1947): «Muittán ahte eai hállan albma dárogiela eai ge albma sámegiela. Mii oahpaimet dušše sámegiela ruovttus, ja dárogiela skuvllas. Dalle eai dárbbašan váhnemat rahčat dárogiela hállat midjiide, dan mii han oahpaimet skuvllas. Ná de máhtiimet gulahallat olbmuiguin go bargoeallimii bođiimet. Lei han dalle dajaldat: Maid áiggut dainna sámegielain, it dainna olle gosage!»

5 Intervju 13.3.2019.

6 Intervju 27.3.2019.

7 Intervju 12.3.2019.

Internáhtaeallin

Eatnašiidda mielddisbuvttii skuvlavázzin ahte fertejedje orrut bearraša haga muhtun áigodagaid. Ingrid Iversen (r. 1941): «Ledjen čieža jahkásaš go álgen skuvlii. Dalle ii lean skuvlabusse ja ii ge lean internáhtta. Vuosttas jagiid fertiimet eará olbmuid luhtte orrut ... 1952:s fárrejin internáhttii. Mun in muitte mus lei duođai váivi goassege internáhtas. Dieđusge muhtomin go veahá lei nággu mánáid gaskka ... Eanáš dáluin han ledje ollu mánát, ja olbmuin ii lean nu buorre várre dalle, sidjiide lei buoret internáhtas orrut ... Mánát geat ásse guhkkin eret, besse ruoktut dušše juovllaide ja beassažiidda» . Son ii muitte ahte ii livčče lohpi sámegiela hállat internáhtas. Ii oktage oahppi internáhtas geavahii gávtti, go dien áigge geavahedje dušše boares olbmot gávtti beaivválaččat.

Go šattai 9 jagi vuođđoskuvla, de vázze Unjárgga nuorat ránnjágielddas Deanus gitta 1966 rádjái. Skuvlajagi 1959/60 rájes ledje dušše nuoraidskuvlaoahppit internáhtas. Mánáidskuvlaoahppit besse báikái beaivválaččat danin go lei skuvlasáhttu ja báikkálaš skuvllat.

Giellainstruksa ráddjii vejolašvuođaid geavahit sámegiela oahpahusas, ja dan váikkuhusat nannejuvvojedje danin go soađi maŋŋá eiseválddit guhkidedje nuoraiddási skuvlema. Dát fas mielddisbuvttii máŋgga internáhta huksema, ja nuorat čohkkejuvvojedje gieldarájáid rasta deavdin dihte luohkáid. Ledje gal internáhtat ovdal soađi maid, ja fuones fievrridanvejolašvuođaid dihte lei dábálaš ahte mánát šadde orrut doppe vuosttaš luohká rájes, eai ge oaidnán váhnemiidiset guhkes áigái. Mánát sáhtte orrut internáhtas dahje priváhta olbmuid luhtte 8 vahku ovdal juovllaid ja 8 vahku giđđalohkanbajis.

1950-logus šattai skuvla vel beaktileabbon dáruiduhttininstrumeanta, danin go skuvlaáigi guhkiduvvui ja sámi oahppiide addui eanet oahpahusa dárogielat skuvllas dárogielat oahpaheaddjiiguin ja dárogielat girjjiiguin. Lei oahpaheaddjeváili soađi maŋŋá, ja máŋgga giliskuvllaide bohte máddin nuorra oahpaheaddjit geain alddiineaset ii lean go gymnásaoahppu. Máŋgga dáin badjelgehčče sámi oahppiid. Dáhpáhuvai eanet go oktii ahte oahppit geat bohte Finnmárkku riddogielddain ámmátlinjjáid nuoraidskuvlla vázzit Stuorravuonas, válde liibba fuonášit sápmelaččaid, vaikko sii ieža ledje ge unnitlogus sámi gilis. Unjárgga oahppiide lei dát hui váivi; ahte earát sáhtte boahtit Unjárgii muitalit sidjiide ahte eai lean man ge veara.

Stuorravuona skuvla ja internáhta.

Lea paradoksa ahte go eiseválddit almmolaččat heaittihit dáruiduhttima, de easka dáruiduhttin leavvá albma láhkai Unjárggas. 1960-logu buolva lea vuosttaš buolva mii máhttá dárogiela go skuvlii álgá. Manne son nu? Máŋgga vuorrasat muitalit mo ieža leat gillán skuvllas danin go eai ádden maid oahpaheaddjit dadje, eai ge ádden oahpahusas olus maidege moadde vuosttaš jagi. Go de dasto ieža šadde váhnemin, de háliidedje suddjet mánáideaset dien váivvis.

Eará ášši lea ahte álbmotlohku lassánii hirbmadit soađi maŋŋá. 1950 álbmotlohkan lea stuorimus Unjárggas goassege, ásse badjel 1500 olbmo gielddas. Lei áddemis ahte máŋggas šadde fárret eret ruovttugilis barggu ohcat, ja dalle fertejedje dárogiela máhttit. Váhnemat eai lean ollu oahppan skuvllas ja sidjiide lei dát caggin dáža stuorraservodaga ektui. Sii háliidedje mánáidasaset buoret vuolggasaji.

1 Signe Iversen. «Tyskálaččat eai máhte sámegiela goittot». Varangerbotn: Isak Saba guovddáš 2005.

2 Siri Dikkanen. Karlebotn skole og internat 1952-2002. Glimt fra Nesseby kommunes skolehistorie fra 1700 til idag. Nesseby kommune 2002.

3 Eivind Bråstad Jensen. Fra fornorskningspolitikk mot kulturelt mangfold. Nordkalott-Forlaget 1991, s. 73.

4 Randi Irene Losoa. «The Beatles». Varanger årbok 1999, s. 120.

5 Folketellingen 1950: https://www.ssb.no/a/histstat/nos/nos_xi_236.pdf

Norgga našuvnnalaš beaivve ávvudeapmi Unjárggas 1960-logus. Torill Lindseth, Inger Trane, Marianne Lindseth, Ruth Trane, Marie Blix, Rigmor Andersen, Lillian Nilsen, Bård Schønberg. Govven: Sidsel Schønberg.

Sámi iešdiđolašvuohta morrána

Stáhta politihkka 1960-logus lei ovttaárvosašvuohta. Dáinna oaivvildedje ahte sápmelaččat galge oahppat oasi váldit Norgga servvodagas seamma dásis go dážat ge, sihke gielalaččat ja ekonomalaččat. Sápmelaččat galge ieža mearridit háliidedje go ain viidásabbot geavahit gielaset ja kultuvrraset. Eiseválddit eai šat vuosttildan sámegiela ja -kultuvrra, muhto eai ge dan dorjon.

Servodatdutki Vigdis Stordahl čilge mo máŋgga váhnema 1960-logus dolle dáža kultuvrralaš gelbbolašvuođaid háhkama mánáideaset menestuvvama eaktun. Dárogiela haga sii šattašedje tápárin, nu mo váhnemat. Aiddo fal dát tápár-vásáhusa áddejumi hásttálii ođđa sámepolitihkalaš lihkadusa go čujuhedje sámi vássánáigái sámeálbmoga gollegiisán. Máŋga sápmelaččaid mielas vássánáigi ii čujuhan dušše áigái, mas sápmelašvuohta árvvohuvai, dat čujuhii maiddái historjjá massimii. Go serve sámepolitihkalaš lihkadussii, de besse máŋggas gieđahallat ja dohkkehit dán morraša. Dás besse ođđasit fuomášit historjjá, ja dien láhkai hukset ođđa iešáddejumi ja duođaštit iežaset sámi identiteahta.

Šattai fas eanet dábálažžan oaidnit nuorat ollesolbmuid gávttiin, eai šat dušše vuorrasiid ja smávvamánaid. Marie Roska (r. 1939): «Ledjen ollesolmmoš ja náitalan vuosttaš háve go mus lei gákti badjelis. Lei 1960-logu loahpas. Dalle vuoni veahkehii mu gávtti goarrut. Ránnjááhkká čulddii holberavdda. In muitte manne háliidin gávtti. Jáhkán lea dego mote. Go okta háliida, de buohkat álget.»

1 Bjørn Aarseth. Norsk samepolitikk 1945-1990. Norsk folkemuseums samiske samlinger. Forlaget Vett & Viten, Oslo 2006.

2 Vigdis Stordahl 1996. Same i den moderne verden, Karasjok: Davvi girji,
s. 153.

3 Intervju 7.3.2019.

Ealáskahttin leavvá

1970-logus morránedje eanet ja eanet sápmelaččat, ja ealáskahttinproseassa leavvagođii. Šattai fas lohpi oahpahit sámegillii ja sámegielas skuvllain, maŋŋá go lei leamaš gielddus 1800-logu loahpa rájes. Muhto ádjánedje vel 20 jagi ovdal go skuvla nagodii sámegieloahpahusa fállat buot Unjárgga oahppiide.

1970-logus ihtet gávttit fas konfirmašungovain. 1970:s lei okta gánda coggan gávtti. 1973:s ledje guokte gávttehasa. Muhtun áigodaga soađi maŋŋá ledje konfirmánttat oidán dáža čikŋabiktasiid. Irma Trane (r. 1941): «Mis lei gákti sihke 17. mája ja go lei konfirmašuvdna ja girkui manaimet. Dat lei dakkár čábbá láđđegákti. Muhto konfirmánttain ii lean gákti. Gánddat ledje dreassa oastán, ja nieiddain ledje ruovttus gorrojuvvon čábbá čuvllat. Buohkat bearrašis muđui atne gávttiid, jus sis ledje.» Maŋimuš lea dehálaš. Danin go ledje máŋgga máná bearrašis, de eai lean buohkat čikŋagávttit.

Duodječájáhus Stuorravuonas 15.12.1975. Govven: John Ole Nilsen.

1970-logus lei erohus bearrašiid gaskkas, muhtumat geavahedje gávttiid čikŋabivttasin, muhtumat eai. Mearkkašahtti lea, ahte diet earru ii čájet man ge láhkai geat ain geavahedje sámegiela ruovttogiellan. Máŋgga bearraša lonuhedje ruovttogiela dárogillii. Seammás máŋggas geavahišgohte gávttiid fas, earret eará heajaide nu mo 17. mája. Okta gii šattai bajás Unjárggas 70-logus, muitala ahte lei hui somá gávtti coggat skuvlaráidui. Su bearrašis lei dábálaš ahte fitne Čáhcesullos maŋŋá. Dalle álo vulge vuos ruoktot molsut dáža biktasiidda. Máŋggas ledje vásihan unohisvuođaid ja gullan cielossániid jus gávttehassan bohte Čáhcesullui. Dát lea fal okta fuones dáruiduhttinboađus: Juohkehaččas lei lohpi fuonášit ja cielahit sápmelaččaid.

Siri Dikkanen, Unjárgga gieldda ovddeš skuvlahoavda, čállá ahte skuvla fertii guhkes ja moalkás bálgá čuovvut ovdal go sámegillii ja sámi kultuvrii fidnii diehttelas saji. Vearrámus ja čielgasamos duolbmanáigodat lei várra meattá soađi maŋŋá. Muhto skuvla aŋkke eanáš áigge dahkaluttai ahte sámegiella ja sámi kultuvra ii gávdnon. De bođii politihkalaš rievdadus man mielde šattai fas lohpi fállat sámegiela oahpahusa. 1970 čavčča ođđa oahppiid váhnemiid gaskkas ledje máŋggas geat háliidedje sámegiela oahpahusgiellan mánáidasaset. Muhto dalle lei gielddas dušše okta oahpaheaddji gii máhtii sámegillii ja sámegielas oahpahit, ja dasto oahpahus ii boahtán johtui. Šattai sámegiel álgooahpahus easka 1977:s, vuosttaš háve Stuorravuona skuvllas.

1904 rájes 1953 rádjái ii lean Norggas makkárge vuogádat man mielde oahpahivčče sámegieloahpaheaddjiid. Dađistaga ihte eaŋkilfálaldagat, muhto ledje unnán resurssat.

1 Juuso m.fl. 2005. Unjárgga gákti, s. 16.

2 Intervju 28.3.2019.

3 Dikkanen 2002. Karlebotn skole og internat 1952-2002.

4 NOU 2000:3 Samisk lærerutdanning - mellom ulike kunnskapstradisjoner ,
s. 16.

Norgga Sámiid Riikasearvvi 14. riikačoahkkin geassemánus 1982:s Unjárgga skuvlla lášmmohallansálas. Sárdnestuolus čuožžu Ole Henrik Magga, gii válljejuvvui vuosttaš Sámediggepresideantan 1989:s. Govven: John Ole Nilsen.

Sámepolitihkalaš symbolagárvun

Gákti šaddá dađistaga maiddái sámepolitihkalaš symbolagárvun. 1970-logus ledje ollu politihkalaš doaimmat. Máŋgga ollesolbmuide lei dehálaš gávtti coggat dáid oktavuođain. Dán oaidnit earret eará sámi organisašuvnnaid riikačoahkkingovain. Dakkár sámiid riikapolitihkalaš oktavuođain lei dehálaš čájehit man guovllu olmmoš ovddastii, ja gákti lei lunddolaš symbolalaš mearkan. Máŋgasiidda lei sosiála bealli, deaivvadit doppe gos sápmelašvuohta lei diehttelas áššin, seamma dehálaš go politihkalaš digaštallamiid. Sámefeasttat ja čoahkkinastin mii bisttii moadde beaivvi (ja ija) doaimmai vuostedeaddun fuonášeapmái mii ain lei dábálaš doppe gos dážat ráđđejedje. Ná de ledje sámepolitihkalaš doaimmat «suolun» gos olmmoš diđii ahte ii oktage áigon sus boagustit dahje bilkidit su sámevuođa dahje olgguldas hámi. Unjárgga sámiid searvi vuođđuduvvui 1972:s.

Nils Einar Mathisen (r. 1937): «Na, de bođii sámiid searvi, ja buohkat háliidedje gávtti. Sámiid searvi lei bivnnut dáppe, ii ge dušše dáppe, muhto Deanus, Guovdageainnus ja Kárášjogas ledje bivnnuhis sámefeasttat. Ja buohkat galge gávttehassan. Muhto eará feasttain ii lean ii oktage gávttehassan. Velá boarrásat olbmot ledje dáža biktasiid dalle coggan. Lei várra ollu givssideapmi, eandalii jus Čáhcesullui galggai. Jus galggai Unjárgga olggobeallái, de ii lean nu vuogas gávtti coggat.»

Gákti šaddá nappo bivttasin masa čadno positiiva dovddut siskkáldasat, álgi sámi servodathuksemis, muhto dát ii dávis stuorraservodahkii, eandalii ii dáža guollebivdohápmaniin.

Sáttatolbmot Unjárggas Norgga Sámiid Riikasearvi 14. riikačoahkimis 17.-19.6.1982 Unjárgga skuvlla lášmmohallansálas. G.b.: Nils Einar Mathisen, amas, Iver Per Smuk, Einar Siiri, Olav M. Dikkanen ja Ole Roska. Govven: John Ole Nilsen.

1 Intervju 13.3.2019.

Gáktegeavaheami uniformeren

1970-logus ledje dušše moadde nissona geat gorro gávttiid, ja sii válljejedje goarrut dan hámi mielde mii sin mielas lei árbevirolaš gákti: sevdnjesalit ulloláđđi, rukses ja fiskes stráimmaiguin ja dearrásiiguin. Soadjegeašláđđi ja holberavda standardiserejuvvui. Dát attii gova ahte lei dušše okta rievttes Unjárgakti. Govva nanosmahttojuvvui go álge gáktegoarrunkurssaid lágidit 1970-logus. Buohkat gorro juste seammalágan gávttiid, juste seammalágan čiŋaiguin.

Gáktegoarrunkursa Unjárgga skuvlla lášmmohallansálas 1977:s. Ovddabealde g.b: Oahpaheaddjit Duttá-Pier Mággá/Magga Andersen ja Magga Bigga Johnsen. Duogábealde g.b.: Birgit Siiri, Bigga Iversen, Ellen Marit Roska, Oline Nilsen, Marie Bergitte Utse, Anna Pettersen, Dagmar Trane, Torill Wigelius ja Birgit Teigen. Govven: John Ole Nilsen.

Govas oaidnit oahpaheaddji guovttos 1970-logu kurssas: Dutta-Pier-Mággá/Magga Andersen ja Magga Bigga Johnsen. Kursalaččaid gaskkas ledje maid muhtumat geat maŋŋá leat fievrridan árbevieru viidásabbot, earret eará Marie Birgitte Utse ja Birgit Teigen. Birgit Teigen lávii gávttiid goarrut bearrašii, ja dađi mielde álggii ieš kurssaid doallat. Su nieida Maggi muitala ahte ieš ii beroštan nuorran, muhto ollesolmmožin lea son gorron sihke mánáide ja áhkkubiidda. Oabbá Irma muitala ahte goarui vuosttaš gávtti kurssas, ja ahte eadnis Birgit veahkehii su go maŋŋelaš jerrojuvvui almmáiolbmo gávtti goarrut. Ii leat nu álki buot sávnniid goarrut riekta – Unjárgga almmáiolbmo gávttis han gáktesealgi galgá leat dego speajalgovvan buot dearrásiiguin ja stráimmaiguin! Go de fas gákti šattai bivnnut, ledje máŋgga bearrašiin ain nissonat geain lei goarrunmáhttu suorpmain, ja sii geavahedje máhtuset earáide veahkkin. Sidjiide geat eai ieža gorron dahje eai lean bearašláhttut goarrunveahkkin, lei guhkká Marie Birgitte gii goarui. Son lea gorron olbmuide miehta gieldda, ja lea leamaš hui viššal.

Liv Nilsen lea dokumenteren historjjálaččat lei stuorra girjáivuohta mo olbmot leat herven soadjegežiid ja holbbiid Unjárgávttis. Dát čájehuvvo monteris Várjjat Sámi Museas. Govven: Anna-Kajsa Jernsletten.

Liv Ravna (dál Nilsen) barggai 1980-logus Unjárgga gávtti dokumenterenbargguin, ja son fuomášii ahte gákti lei ollu eanet máŋggabealat go maid lei jáhkkán. Eandalii nissongávtti holbi bođii máŋgga variántan. Son hirpmástuvai eanet go oktii dađi mielde go fuomášii ain eanet dološ minstariid. Ovdal soađi ledje máŋggas geat gorro ja čulde ieža, ja danin ledje iešguđetlágan gávttit dalle. Lei fantasiija ja ruhtadilli mii mearridii. 1800-logus geavahedje sihke rukses ja ruoná gávttiid.

Oahpa čuoldit-girjjis lea Liv Nilsen čohkken 150 iešguđetlágan boagán-, holbe- ja vuottaminstara. Ovdal ledje eanáš giliin ja sogain iežaset minstarat, ja dáid mielde lei álki oaidnit gosa olmmoš gulai. Áiggi mielde báhce dušše moadde holbečuoldi, ja seammá minsttar šattai dasto olles Unjárgga gieldda minsttarin. Boares gávttiin oaidná ahte juohke goarrus lei iežas vuohki soadjegeašláđđi hervet. Muhtumat gorro máhcastagaid, earát ges duoraldagaid. Muhtumat leat geavahan gitta golbma earálágan ivnni. Maiddái holberavdda gorro čuldon ravdda haga, bidje baicce rukses, fiskes, alit, ruoná dahje čáhppes láđđegeardagiid. Gáktegoarrut besse duhkoraddat ivnniiguin go holberavdda hervejedje.

1 Liv Ravna. «Litt om Nessebykofta». Varanger årbok 1986

2 Liv Nilsen og Jane Juuso. Oahpa čuoldit. Varangerbotn: Isak Saba guovddáš 2018.

3 Juusu m.fl. 2005. Unjárgga gákti, s. 26.

Siskkildas bearráigeahčči «Gáktepolitiija»

Gáktegoarruma uniformeren buvttii gáržžes rámmaid das, ahte mii livččii lohpi. Liv Nilsen muitala ahte go ruoná gávttii goarui, de dajai ránnjaáhkku: «Fišš, man ropmi!» Dát lei čielga cuiggodeapmi. Muhto Nilsen muittii áhkus ruoná gávtti ja lei oadjebas das, ahte lei čuovvumin árbevieru, vaikko vel rihkui dábálaš norpma mii ráđđii aiddo dalle. Gákteguhkkodat ja holbegovdodat lei rievdadallan soađi maŋŋá, muhto 1970-logus atnui boastut geavahit eará vuođđoivnniid go alit.

Daid goarruid gaskkas geat dalle gorro dadjat juo buot Unjárgga gávttiid, leat vel ain otná dan beaivve muhtumat geat atnet diehttelassan ahte alit vuođđoivdni lea áidna rievttes Unjárgga ivdni. Dát árbevieroguoddit gohčoduvvojit dávjá olbmuid gaskkas «gáktepolitiijan». Sii leat olbmot geat leat nu oadjebasat máhtuset hárrái, ahte dovdet dárbbu cuiggodit earáid go oaivvildit sin leat rihkkon gáktegoarruma ja gáktegeavaheami njuolggadusaid. Son, gii lei gorron ruoná gávtti alccesis, lei nu oadjebas ahte jotkkii dan geavaheames. Dalle go gáktehábmemis lei uniformerenvuordámuš, de gáibiduvvui sihke goarrunteknihkalaš ja kultuvrralaš oadjebasvuođa jus galggai norpma hástalit.

Unjárggas 1920-logus. G.b.: Marianne Lindseth, Sigrid Utse, Regine Tepsel. Govven: Henrik Nilssen. Oaidnit ahte čuovvo dážá bivttasvieru go atne o.v.d. blondekrávaid gáktái. Dakkár heiveheapmi gohčodit “Unjárgga gákti”-girjecállit 2005:s ahte nissonat álge “dáruiduhttit” gávttiid. Dáruiduhttin gehččojuvvo odne ná, ahte olmmoš lea guođđán dahje luoitán sámi iešvuođa.

Almmolaš ja priváhta erohusat

1970-logus geavahišgohte muhtun nissonat girjjatgávttiid almmolaš- ja allaáiggedilálašvuođaide. Dát lei máŋgga boarrásiid mielas unohas. Sii ledje bajásšaddan čielga earuin, mas geavahedje iešguđetge gávttiid iešguđetge dilálašvuođaide. Nils Roska (r. 1921): «Árgabeaivve lei hálbbit gávtti. Sotnabeivviid lei eará, divrasat gávtti.» Gunvor Dahl Rasmussen (r. 1931): «Áhkus lei álo gákti badjelis. Go lei siste, báikkis, de álo geavahii eaŋkilis liidnegávttiid, ja go manai eará báikái, de cokkai čikŋagávtti. Návehis ja eará barggus geavahii boares gávttiid. Mii earát geavaheimmet čuvllaid.»

Sidjiide geat ledje šaddan bajás dakkár almmolaš- ja báikebiktasiid earuin, ii lean vuogas oaidnit ahte dat, maid sin mielas ledje priváhta gievkkangávttit, geavahuvvo almmolaččat. Muhto nuorat bulvii lei ášši váldit ruovttuluotta osiin árbevierus mas gákti lei beaivválaš bivttasin, earret eará politihkalaš čoahkkimiin. Dalle válljejedje nissonat dávjá girjjatgávttiid, dan botta go almmáiolbmot leat leamaš mearkkašahtti oskkaldasat alit láđđegávttiide.

Govvejuvvon Unjárgga skuvllas. Norgga Sámiid Riikasearvvi 14. riikačoahkkin 17.-19.6.1982. Sáttatolbmot gáfestallamin ja borgguheamen tráhpas. Govven: John Ole Nilsen.

1 Intervju 7.3.2019.

2 Siv Rasmussen. «Lis-áhkkus hus». Varanger årbok 2006, s. 233.

Vuoigatvuođadáistaleapmi

1980-logus, Álttá-stuimmiid geažil, nuppástuhtii oainnu sámi vuoigátvuođaid hárrái. Moanat unjárgalaččat ledje guovddážis vuoigatvuođadáistaleamis. Gákti geavahuvvui almmolaš akšuvnnain ja čalmmustemiin. Dáistaleaddjit vuoittáhalle, Álttá čáhcefápmorusttet huksejuvvui. Muhto Álttá-stuimmit rahpe bálgá sámi vuoigatvuođaid dohkkeheapmái eiseválddiid beales, ja dán boađus lei ahte Stuorradiggi mearridii Sámelága, ja ásahii vel álbmotválljejuvvon orgána. Gonagas Olav rabai allamenolaččat vuosttaš Sámedikki 1989:s.

Dan ahte sámi vuoigatvuođarahčan lei ožžon nu ollu fuomášumi ii dahkan álkibun dábálaš olbmuide gávtti coggat almmolaččat. Dan áigge anii dáža servvodaga gávtti politihkalaš gárvun. Jus gávtti geavahii áibbas čielga sámi oktavuođaid olggobealde, de sáhtii gullat vaikko makkár kommentáraid ja sáhtii gehččojuvvot hárdidahttin. Dát mielddisbuvttii ahte máŋggas geat dábálaččat geavahedje gávtti almmolaččat seste dan oadjebas priváhta doaluide. Báikkis, Unjárggas, šattai gákti ain dábálabbo konfirmántabivttas 1980-logu mielde. 1984:s geavahedje beali konfirmánttain gávtti. Ledje dušše alit gávttit vilges liinniin. 1980-logu loahpas šadde vilges gávttit bivnnuhin. Inspirašuvdna bođii boares govain. Go válde fas atnui máŋggabealatvuođa mii elii ovdal soađi, de rahppui maid stuorat lanja girjáivuhtii.

Jorunn Eikjok lei okta nealgudeaddjin Stuorradikki olggobealde 1979:s. Govvejuvvon čájáhusas duodjekurssa maŋŋel mii lágidii, ulbmilin ahte ođasmáhttit gávtti. Duogábealde čohkká Olav M. Dikkanen (1932-2013), gii lei Nuortta Finnmárkku válgabiire sáttatolmmos vuosttaš Sámedikki rájes 1989:s gitta 2005:s. Stuorravuonna 15.12.1975. Govven: John Ole Nilsen.

Girku sámi searvevuođa arenan

Go Sápp-Issát, Isak Saba, Unjárggas vulggii Norgga Stuorradiggeválgga evttohassan 1906:s gulai su váldoáššiide dat, ahte girku fertii ain ovddos guvlui geavahit sámegiela. Unjárggas lea ain girkodulka. Girku guovttegielatvuohta lea nu diehttelas ahte sálmmat lávlojuvvojit oktanaga sihke dárogillii ja sámegillii. Sámi gielddas lea girku báikkálaš kultuvrra oassin, olbmot eai oba jurddaš ge ahte sáhtášii leat konfirmašuvdna dahje eará girkolaš meannu sámegiela haga, mii gullo dárogiela bálddas.

Soađi rádjái lei dábálaš ahte sihke konfirmánta ja olles su bearaš čiŋadedje gávttiiguin. Soađi maŋŋá lei ovtta gaska “mote” nuoraid gaskkas geavahit dreassa dahje čuvlla. Muđui čiŋadii bearaš ain gávttiiguin, jus sis ledje gávttit. 1970-logus šaddagođii fas dábálažžan ahte konfirmánttat ieža čiŋadedje gávttiin. 1990-logu rájes lea šaddan spiehkastahkan jus konfirmánttas ii leat gákti, ahte vállje baicce bunáda dahje dáža čikŋabiktasiid. Maiddái eará girkolaš meanuid olis, nu mo gásttaide ja heajaide, lea dábálamos gávttiin čiŋadit. Hávdádusaide ii leat seammá dábálaš gávtti coggat. Lea dan duohken gean galgá mieđuštit hávdái. Jus rohkki lea dovddus sápmelaš, de cogget máŋgasa gávtti su árvvusatnimii. Muhto dábálaš oaidnu Unjárggas lea: gákti lea ávvubivttasin. Máŋgasiidda danin ii heive gávttiin čiŋadit go hávdádussii manná.

Obalohkái sáhttá dadjat ahte girku leamaš arena gos leamaš lunddolaš ovddidit gáktegeavaheami. Sogalaččat ja oahppasat čoahkkanit girkostallamiidda, ja olmmoš de čiŋada iežas fiidnámus čikŋabiktasiiguin. Eatnasiidda Unjárggas lea dalle gákti lunddolaš bivttas, ja olmmoš sáhttá dovdat ahte ii leat doarvái ollu čiŋadan jus ii leat gávtti coggan.

Unjárgga girkkus 1977:s. Govven: John Ole Nilsen.

1 Jernsletten 1986. Samebevegelsen i Norge. Idé og strategi 1900 – 1940,
s. 65.

Sámi giellahálddašanguovllu

1990-logus šattai Unjárga almmolaččat guovttegielat gielda ja sámi giellahálddašanguovllu oassin. 1992:s mearridii gieldastivra ahte buot gieldda oahppit galge lohkat sámegiela skuvllas, jogo fágan dahje oahpahusgiellan. Dat geat dalle álge skuvlii, sáhttet muitalit áibbas ođđa vásáhusa birra. Mo sámegiella šattai buohkaid olámuttos. Muhtumiidda dát maid nanosmahtii sin identiteahta, ja dagahii ahte válljejedje gávtti goaruhit konfirmašuvdnii, vaikko vel ovddalgihtii dušše buot boarrásepmosiin sin bearrašis lei gákti doppe siskkimusas bivttasskábes. Sissel Røstgaard (r. 1981): «Juo, lei stuorrá vásáhus gávtti oažžut. Go gávtti cokkai olmmoš – dalle sturrui mottiin senttiin!»

Sámelága giellanjuolggadusat dahke ahte áššit mat ledje ovdal ovddiduvvon priváhta olbmuid beroštumiin ja servviid barggu bokte, šattai gieldda ovddasvástádussan. Ii lean šat eaŋkilolbmo duohken gáibidit dahje bidjat johtui sámegiela- ja kultuvrra áimmahuššandoaimmaid. Lei šaddan almmolaš áššin. Otná dan beaivve lea váttis árvvusatnit ja fuomášit man vuđolaš rievdadusa dát lea buktán.

Sámekulturlávdegoddi nammaduvvui 1980:s guorahallat prinsihpalaš vuođu kultur- ja oahpahuspolitihkas ja suokkardit doaibmabijuid mat sáhtte nannet giellageavaheami ja ovddidit kultuvrra. NOU 1985:14 Samisk kultur og utdanning-čielggadeamis evttohedje sierra giellalága. Dán sajis mearriduvvui Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Sámeláhka) 1989:s, sierra giellanjuolggadusaiguin mat bohte fápmui 1992:s.

Mearridedje dássidit sámegiela ja dárogiela geográfalaš ráddjejuvvon guovllu siskkobealde: Sámi giellahálddašanguovllus. Go Gieldadepartemeanta ovddidii evttohusa, ledje dušše 4 gieldda fárus: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu ja Unjárga. Oaivvilduvvui ahte lei buoremus geavahit resurssaid doppe gos sámegiella ja kultuvra lei gievramus, ahte doaibmabijut veahkehivčče eanemusat doppe. Dađistaga leat ain eanet gielddat ohcan ja beassan hálddašanguvlui.

Sissel Røstgaard lea okta dain geat leat váldán sihke giela ja gávtti ruovttoluotta, sihke alccesii ja mánáide. Govven: Bjarne Riesto, 31.8.2019.

1 Dikkanen 2002. Karlebotn skole og internat 1952-2002.

2 Intervju 15.3.2019.

3 Samelovens språkregler og forvaltningsområdet for samisk språk, https://www.regjeringen.no/no/tema/urfolk-og-minoriteter/samepolitikk/ samiske-sprak/samelovens-sprakregler-og-forvaltningsom/id633281/

4 Paul Pedersen og Asle Høgmo. Sápmi slår tilbake. Samiske revitaliserings- og moderniseringsprosesser i siste generasjon. ČálliidLágádus 2012.

Bivttas mii čájeha gullevašvuođa

1950 rájes ii leat giella ja čearddalašvuohta registrerejuvvon, muhto Unjárgga gieldda 2018-2021 sámi giellaplánas čállo ahte «Eanáš oassi Unjárgga gieldda ássiin lea sámi duogáš. Badjel bealli sis hállet dahje áddejit sihke sámegiela ja dárogiela. Ain gullo sámegiella eanemus vuorrasat gearddi gaskkas, sii geat leat badjel 50 jagi». Gielda lea dál almmolaččat guovttegielat gielda, mas davvisámegiella ja dárogiella leat seammadássásaš gielat. Dát boahtá ovdan galbbain, guovttegielat mánáidgárdde- ja skuvlafálaldagas, ja guovttegielat gieldabálvalusain muđui.

2000-logus lea diehttelassan dahkan proseassa. Gákti šaddá dábálaleamos konfirmašunbivttasin, spiehkastahkan lea baicce jus geavaha eará biktasiid go gávtti. 2002:s ledje buot konfirmánttain gávttit. Dál lea olles buolva šaddan bajás almmolaš guovttegielatvuođain, ja sii atnet dan diehttelassan. Lea dábálaš ahte sámepolitihkkárat geavahit gávtti almmolaš oktavuođain, ja spiehkastat go eai dan daga. Dán oaidná earret eará go bajimus álbmotválljejuvvon orgána čoahkkana. Sámedikki presideanta hárve oidno almmolaš oktavuođain eará biktasiin go gávttiin, nu guoská su ráđđeláhtuide ge.

Bernhard Iversen lei girkoverdde Unjárggas olbmoagis, muhto cokkai gávtti vuosttaš gearde 300 jagi ávvudeapmái Ungárgga gieldda vuosttaš girkovistti ovddas, Selešnjárggas 18.8.2019. Govain lea maiddái girkodulka Jaana Valle, geas lea álohii gákti badjelis go dulko. Proavás Egil Lønnmo báhpabiktasiiguin. Govven: Jorunn Jernsletten.

Maiddái báikkálaččat cogget Unjárgga politihkkáriid gávtti go mannet gieldastivračoahkkimiidda. Dát čájeha hui čielgasit ahte gákti lea min bivttas, maid mii geavahit go dárbbašat čájehit gosa gullat. Boarrásat almmái, gii ii geavahan gávtti bajásšaddadettiin, muhto lea alccesis skáhppon gávtti ollesolmmožin, dajai ahte go Osloi galggai almmolaš dáhpáhussii, de ii dohkkehan eará čikŋabivttas go gákti. «Go olmmoš han ferte čájehit gos boahtá!»

Šaddi bulvii dát máksá ahte gákti lea bivttas mii oidno dadjat juo beaivválaččat. Leat vaikko man ollu ovdagovat iešguđetge agis, iešguđetge sohkabuolvvas iešguđetge sosiála mediain, ja sihke nuorra ja boarrásat artisttat testejit ođđa gáktevariánttaid. Veláhal bearrašiin mas ollesolbmot eai dovdda lunddolažžan gávtti geavahit, lea mánáin dál vejolašvuohta identifiseret eará gáktegeavaheaddjiiguin. Dán láhkai mii leat dego joavdan fas 1920-logu čilgehusaide. Jus olmmoš ii cokka gávtti 17. mája, de lea spiehkastat. Unjárggas lea dál, nu mo 100 jagi dassái, dohkkehuvvon ahte olmmoš geavaha gávtti vaikko ii leat sápmelažžan ge, go dalle šaddá oassin joavkkus. Dá ná sáhtášii dadjat ahte gákti lea motebivttasin.

Dát buolva mii unnimus láhkai geavaha gávtti, lea buolva mii šattai bajás soađi maŋŋá. Sii čilgejit ášši ná: eai goassege hárjánan gávttiin čiŋadit, danin go ledje smávvá mánát ja boares olbmot geat dalle geavahedje gávtti. Nuorran geavahedje dáža čikŋabiktasiid, ja sii leat joatkán ná. Sii eai heahpat sámevuođaset dan dihte. Sii baicce sámástit almmolaččat, nu mo gávppis ja girkus. Várra sii leat maiddái guoddimin fuones dovdduid gáktegeavaheami ektui dan áigges go bajasšadde; áigodat mii čaŋastuvvo geafivuhtii ja dáruduhttimii?

Okta dáin gii fidnii alccesis gávtti easká 70-jahkásažžan, lei Bernhard Iversen, guhte máŋgga jagi barggai Unjárgga girkoverdden. Son geavahii gávtti almmolaččat vuosttaš háve gieldda vuosttaš girkohuksehusa 300-jagi ávvudeami olis dološ girkobáikkis Selešnjárggas. Go de ádjánii gitta jagi 2019 ovdal go gávtti cokkai, de ii lean man ge láhkai nu ahte son ii háliidan čájehit iežas sápmelašvuođa. Son lea baicce sámegiela geavahan barggustis, ii oktage leat dárbbašan eahpidit ahte son lea sápmelaš. Muhto ii leat leamaš dárbu gávtti coggat barggu olis. Muhto sutnje, nu mo earáide su buolvvas, de šattai áiggi mielde viehka čalbmáičuohcci go buohkat muđui girkus geavahedje gávtti, ii ge son.

Vaikko gávttit dál geavahuvvojit ain eanet oktavuođain, de lea liika diđolašvuohta daid diliid birra masa dat ii heive. Kjell Trane (r. 1947): «Don fertet leat veaháš várrogas, ii heive gávtti čadat ala bidjat. Šattat ovddalgihtii árvvoštallat mo olbmot sáhttet reageret. Sáhttá leat oalle geahččalus. Don balat, don geahččalattat. Don bijat gávtti ala, ja dovddat. Mo son dal dát šaddá? Ii goassege dáppe Unjárggas, muhto eará sajiin. Čáhcesullos ii leat šat nu vearrái, ii ge Várggáin. Muhto eará Finnmárkku riddobáikkiin. Doppe leat máŋggas geat givssidit sápmelaččaid. In mun jáhke doppe mun váccán gávttiin. Várra lea buorránan dál? Go máttás vuolggán, in dárbbaš ballat. Muhto ferten ain smiehttat ovdal, heive go? Lea han dakkár bivttas maid olbmot máddin eai leat hárjánan oaidnit. Ja de lohket ahte bijat gávtti dušše vai rábmut ja oažžut fuomášumi!»

Sissel Røstgaard (r. 1981) ii loga iežas gullan kommentáraid dies, ahte livččii gávtti coggan dilálašvuođaide masa ii heiven, muhto son muhtimin smiehttá «jus máddin searvá stuorát dilálašvuođaide, nu mo heajaide, jus olmmoš lea áidna gávttehassan, de ii nu heive, go olmmoš ii áiggo mahká moarsis suoládit fuomášumi. In leat dan ieš vásihan, muhto lean gullan olbmuid muitaleamen ahte dien láhkai šaddá, ahte orru measta boastut gávtti coggat, go dalle fidne menddo ollu fuomášumi.» Unjárgga olggobealde olbmot danin heivehit gáktegeavaheami maiddái danin go vuhtiiváldit earáid.

Girjjatvuohta ja gullevašvuohta

Dađistaga go gákti šattai fas bivttas maid buohkat geavahit, de bohciidii maid dárbu čájehit iešvuođas gávtti bokte. Dát dávjá cuiggoduvvui, ja ain digaštallojuvvo man ollu sáhttá gávtti hearvvaid muddet ovdal go šaddá váttis oaidnit man guvlui dat gullá. Lea dál dohkkehuvvon ahte gávttiin sáhttet iešguđetge vuođđoivnnit. Muhto lea ain gákteosiid vadjan, hearvvaid oktiibidjan ja mo daid lea gorron gáktái, mat čájehit guđe guvlui gákti gullá. Orru leamen ovttaoaivilvuohta juste dán vuođđoprinsihpas – ahte juohke gávttis galgá gullevašvuohta vissis geográfalaš guvlui. Ii leat molssaeaktu gávtti goarrut eará guovllus go dat, gos sohka boahtá dahje gosa muđui lea gullevašvuohta. Jus lea guhká ássan Unjárggas, de lea dohkkehuvvon ahte geavaha Unjárgga gávtti vaikko ii leat sápmelaš ge, dahje jus lea fárren dohko eará sámi guovllus. Muhto ii leat dohkkehuvvon iešguđetge guovlluid gávttiid hearvvaid seaguhit. Juohke guovllu gávttis leat liikká ollu vejolašvuođat hearvvaid muddet, ja danin lea buorre latnja ovdanbuktit iešvuođas gávtti bokte.

Dál árvvusadnojuvvojit gáktegoarrun- ja čuoldin/njuikunkurssat. Lea árbeduodji man báikkálaš servvodat duođaid árvvusatná. 1990-logu rájes lea leamaš mote geavahit čázehiid ja vuoddagiid gáktái. Danin leat čuldon ja njuikkuhuvvon vuoddagat šaddan bivnnuhat fas. Badjel 100 jagi leamaš dábálaš geavahit dáža skuovaid čikŋagáktái. Čázehiid ja nuvttohiid geavahedje árgabeaivve. Dál konfirmašunbivttas ii oro leamen ollislaš jus eai leat čázehat vuoddagiiguin. Muhto dakkár oaidnu ii lean ovdal 1990-logus. Okta gii dalle álggii gávtti geavahit, šattai gullat olbmuid cuigomiid go geavahii dábálaš čáppa skuovaid gáktái. Dát mielddisbuvttii ahte son ii duostan gávtti geavahit olles jahkái. Dál lea fas olbmuid gaskkas dohkkehuvvon geavahit iešguđegelágan gápmagiid gáktái, dan mielde goas ja gos dan geavaha. Maiddái dás vuhttojit motaid rievdadeaddji bárut.

Lisbeth Olsen lea doaimmalaš ja čuoldá máŋga sorta vuoddagiid. Son lea maiddáid doallan kurssa Isak Saba guovvdažis. Govven: Bjarne Riesto 6.2.2020.

Lea leamaš ollu digaštallan das, mo nissonolbmot galget rievttes láhkai stellet silkki ja soljjuid. Youtube-kurssat juogaduvvojit sosiála mediain ovdal Sámi álbmotbeaivvi ja 17. mája. Vástádussan dása leat máŋggas váldán inspirašuvnna 1920-logu govain, mas nissonolbmuin dávjá lea binná bánna čeabetliinnáš gávtti siste. Dalle oidnojedje maiddái smávvá riskkožat dahje roahkit maiguin giddejedje oza. Dát lea šaddan vuoste-treanda eanet čigŋás trendii, mas stuorra risson silkeliinnit leat giddanan gáktái stuorra, divrras riskkuiguin. Muhtumiidda dát čájeha mearrasámi seastevášvuođa mii lea kontrástan dasa mii sin mielas lea eanet čigŋás siseatnankultuvra. Go ii geavat silkeliinni, de šaddá maid álkit gárvodit, ja nuorat bulvii lea dát šaddan geasuheaddji. Sii ledje sorjavaččat das ahte muhtun ollesolmmoš veahkehii sin gárvodit «rievttes láhkai», muhto dál birgejit ieža danin go eai oba geavat ge šat silkeliinni, mii lei nu váttis stellet riekta. Dát fas lea mielddisbuktán ahte nuorat geavahit gávtti ain eanet oktavuođain.

Loahpaloahpas leat eará olbmuid reakšuvnnat mat mearridit coggá go olmmoš gávtti vai ii. Orru go leamen oadjebas ja iešdovdohuksejeaddji, vai ii? Gákti han ii leat dábálaš bivttas, lea dego identitehtas gárvodit ja čájehit. Dalle lea olmmoš maid hearkkit cuiggodeapmái. Jus ii duostta gávtti coggat danin go earát cuiggodit, de ii ge beasa čájehit earáide gii lea ja gosa gullá. Dát lea duođalaš ášši.

Čoahkkáigeassu

Gávtti coggat gehččojuvvo odne dego almmolaččat dovddastit sápmelašvuođas. Muhto lea dán duohken man oktavuođas olmmoš geavaha gávtti. Unjárgga gielddas lea don doloža rájes leamaš norpma fátmmastit báikkálaš sámi kultuvrii sin, geat ásaiduvvet gildii. Bivttas lea okta máŋgga elemeanttain. Danin ii dárbbaš leat sápmelaš vai gávtti geavahit Unjárgga gielddas. Ja sáhttá maid leat mihtilmas sápmelaš, vaikko ii geavat ge gávtti.

Čuođi jagi dassái gulai eanáš unjárgalaččaid árgabeaivái sámegiela hállat ja gávttiin vázzit. Skuvllain lei sámegiella gielddus 1800-logu rájes, jus ii lean áibbas dárbbašlaš dan geavahit. Dát han dieđusge heivehuvvui báikkálaččat oahpaheaddjiid mielde. Ii skuvlavázzin lean dehálaš olbmuid eallimii, eatnašiidda dát lei dušše dakkár maid olmmoš fertii čađahit ovdal go sáhtii joatkit eallima mearrasámi gielddas, gos eatnašat ealihedje iežaset lotnolasealáhusain mas iešbirgejupmi lei mihttomearrin. Lotnolasat barge guolástemiin, oapmedoaluin, boazodoaluin, bivdduin ja meahcástallamiin. Árgabeaivvis ledje sámegiella ja sámi biktasat diehttelasat. Easkka soađi maŋŋá nuppástuhttá dát govva.

Soađi maŋŋá lei stuorra digaštallan das, ahte galggašii go buktit eanet sámi sisdoallu skuvlii. Eanáš sámi gielddaid skuvlastivrrat vuosttaldedje sámegiela nannema, nu maiddái Unjárgga skuvlastivra. Nu dahke danin go balle olggušteames dáža servvodagas ja šaddat reserváhtan gosa ovdáneapmi ii ole. Unjárggas orru leamen nu ahte olbmot molso dárogillii soađi maŋŋá, ja dát dáhpáhuvai maiddái danin go ledje nu stuorra mánnábearrašat. Gieldda bajimuš olmmošlohku goassege lei 1950:s. Báikkálaš ássit dihte ahte eai lean bargosajit Unjárggas buot 1500 ássái, nappo eanáš nuorat šadde eret fárret barggu dihte.

1950 álbmotlohkamis almmuhedje ain badjel 60% ássiin sámegiela ruovttugiellan, nappo giella lei ain nanus dalle. 1960-logus ge álge muhtun mánát skuvlii ollislaš dárogielmáhtu haga. Olbmot dihte ahte buot dát mánát fertejedje dárogiela bures oahppat. Ii han olmmoš olleše guhkás máilbmái dušše sámegielain, nu mo daddjui. Vuogit mo fidnet buori dárogielmáhtu, ledje goabbatláganat: diktit skuvla oahpahit dárogiela, dahje ieš molsut ruovttugiela? Váhnemat válljejedje dan mii sin mielas lei buoremus mánáide. Dán čuovggas lea áddehahtti manne Unjárgga skuvlastivra 1960-logu álggus lei negatiiva Sámelávdegotti evttohussii álggahit sámegieloahpu skuvllas. Olbmot eai oaidnán dán ovdamunnin nuoraide, baicce nubbe láhkai. Sámegiella sáhtášii hehttet sámi nuoraid beassama dáža bargomárkanii ja dán bokte čálgoloktaneapmái.

Norgga našuvnnalašbeaivi ráiduvázzin 17.5.2019, Vuonnabahta. Foto: Charles Petterson.

Muhto okta lea dárogiela oahppat geavatlaš dárbbuid dihte. Áibbas eará lea negatiiva ja badjelgeahčči oaidnu sámegillii ja -kultuvrii mii lei stáhta almmolaš dáruiduhttinpolitihka vuođđun. Dáža nationalismma ja sosiáladarwinismma seaguhus, man mielde sápmelaččat gehččojuvvojedje unnit ovdánahtton álbmogin mii ii sáhttán olahit seamma sivilisašuvdnadási go dáža álbmot. Dát lážii saji dáža álbmoga váilevaš árvvusatnimii ja dohkkeheapmái sápmelaččaid iešárvvu ektui.

Dáruiduhttima sosiála váikkuhusat vuhttojedje várra čielgasepmosat daid guottuin maid sápmelaččat deive rittus. 100 jagi váilevaš árvvusatnin ja badjelgeahččan lei duddjon dássevuogádaga mas sápmelaččat ledje vuolimus dásis. Dát bođii ovdan geavatlaččat nu, ahte sápmelaččat vásihedje cielaheami dáža riddobirrasiin. Lei danin strategiija garvit gávtti geavaheami vai čiegašii sámevuođas ja dien láhkai garvvášii negatiivva reakšuvnnaid. Dieđusge olbmot liikká áddejedje geaid sápmelaččat ledje, go dárogielsuopman dat muitalii. Muhto ii lean goit veara dávgguid bivdit gáktegeavaheami bokte. Oadjebas sámi birrasiin siskkit guovlluin lei eará ášši.

Dáruiduhttin lea váikkuhan eará go giela ja kultuvrralaš beliid. Sáhtii duođaid bilidit iešdovddu. Dát gulai 1950-logu ođđa sámelihkadusa váldoákkaide. 1900-logu álggus lei leamaš sámepolitihkalaš bárru, muhto vuosteháhku lei nu garas ahte buollisearat, nu mo Sápp-Issát, loahpas vuollánedje. Goavvedálvi bisttii gitta maŋŋá nubbe máilmmisoađi rádjái. Dalle lei oaidnu unnitlohkoálbmogiidda rievdan, ja šattai vejolaš fas áŋgiruššat sámegiela ja -kultuvrra ovddas. Muhto lei unnán máhttu das, mo galggai ollašuhttit nuppástusa álfárot negatiiva guottuin eanet dohkkeheaddji ja doarjaleaddji politihkkii. Ádjánii olles sohkabuolva ovdal go bođii stuorra lihkadus mii nagodii muddet oainnu sámevuođa ektui, vai ii lean šat badjelgehččojuvvon vuolláneaddjiid historjá, muhto baicce divrras kulturárbi mas sáhttá viežžat buriid.

Máŋgga geavatlaš rievdadusa leat boahtán, earret eará leat dál sámegieloahpahusfálaldagat sihke sámegielas ja sámegillii. Váddásamos lea goit leamaš rievdadit vuđolaš negatiiva oaidnu sámi iešárvui. Guottut sápmelaččaid ektui leat leamaš njulgestaga vealaheaddji, dál lea čuolbma bilkideapmi. Muhto dán čállosis in leat áiddostahttán earáid oainnu sápmelaččaide. Lean geavahan jearahallamiid fidnet ovdan mo iešguđetge buolvvat Unjárggas leat vásihan gáktegeavaheami. Dán láhkai beassat diehtit juoidá olbmuid dovdduid ja jurdagiid birra dán ektui mii dál gehččojuvvo sámi identiteahta nana symbolan. Olbmuid gáktegeavaheapmi ja sin jurdagat dan birra muitalit maiddái mo dáruiduhttin ja sámi ealáskahttin lea váikkuhan sin eallimiidda, ja mo sii leat vásihan dáid proseassaid.

Mo mii ovdanbuktit iežamet earáid ektui váikkuha maiddái alcceseamet. Go olbmot bidjet gákte-profiilagovaid sosiála mediaide dahje cogget gávtti go mannet almmolaš doaluide Unjárgga olggobealde, de dát sihke čájeha sin iešdovddu, ja dat seammás nanne sin iešdovddu. Sáhttá orrut diehttelassan go unjárgalaččat dál almmolaččat čevllohallet báikkálaš gávttiin. Muhto juste dát – čájehit ahte boahtá mearrasámi gielddas – ii leat álo leamaš positiiva ášši. Baicce nubbe láhkai – olbmot dahkko bogostahkan ja stigmatiserejuvvojedje guhka maŋŋá go eiseválddiid almmolaš dáruiduhttinpolitihkka lei nohkkan. Lea ádjánan moadde sohkabuolvva váldit ruovttoluotta sámi čeavláivuođa.

Maŋŋesoahtebulvii sáhttá ain leat váttis gávtti coggat. Lihkus lea nuoramus buolva šaddan bajás 2000-logus mas sámevuohta lea diehttelas ja positiiva oassin sin identitehtas ja eallimis. Dát máid veahkeha suddat váivves dovdduid maid boarrásat buolvvat ain guddet. Illu čájehit iežas gullevašvuođa Unjárgga gávttiin lea stuorát go ballu vásihit hárdima, mii ain sáhttá dáhpáhuvvat min oadjebas mearrasámi gieldda olggobealde.